Peidetud varandus

Meie majaesisel terrassil seisab puitkaanega raske keraamiline anum. Kui minu terrassil töötav abikaasa oli sunnitud anuma teise kohta liigutama, kuulis ta selle sisemuses kolinat ning eemaldas kaane. Anumas oli vana plekkpurk, mis oli täidetud kividega, juures oli kaart kirjaga: Isale, armastusega Jennalt.

Meie tütar Jenna on juba 27 aastat vana. Kui rääkisin talle isa leiust, siis ei suutnud ta meenutada ei plekkpurki ega isale mõeldud kirja, ometi polnud kahtlust, et tegemist oli Jenna käekirjaga. Meil jäi üle vaid oletada, miks oli see varandus anumasse peidetud. Minu abikaasale tegi see igatahes suurt rõõmu. Me kujutasime tütart ette ilusaid kive otsimas ja isale pühendust kirjutamas. See oli armas meenutus armastusest isa vastu.

Samal viisil leidub Piiblis armsaid meenutusi, Jumala poolt sinna meie jaoks pandud varandusi. Kui me Piiblit ei ava, siis ei leia me neid kunagi üles. Kui me seda teeme ja loetu puudutab meid sügavalt, siis oleme leidnud armastuskirja oma Isalt.