Vanem poeg

Lugege Luuka evangeelium 15:25-32

Isa ütles talle: „Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma. Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.”

Luuka evangeelium 15:31-32
Kadunud poja lugu on üks Jeesuse kõige tuntumatest tähendamissõnadest. Seda lugedes pöördub meie tähelepanu tavaliselt isa ja poja vahelisele suhtele. Sageli unustame selle loo kolmanda tegelase – vanema venna.

Meenutagem, et noorema venna kojutuleku puhul korraldas isa suure peo. Vanem vend sellega ei ühinenud, ta veetis hoopis aega nurisedes. Kahjuks tunnen end sageli vanema, mitte noorema poja rollis.

Käitun tema sarnaselt siis, kui mul on koos teistega raske rõõmutseda või nurisen asjade üle, mis ei lähe minu plaanide kohaselt. Kui kritiseerin teiste ettevõtmisi, selle asemel et keskenduda kõigele vaatamata Jumala tahtele, toimin just vanema venna sarnaselt. Sama juhtub siis, kui ma ei rõõmusta nende üle, kes pöörduvad tagasi Jumala teele.

Tänase loo lõpus leiame isa ja noorema venna rõõmustamas ja vanema venna jätkuvalt pahandamas. Tõrjuva hoiaku asemel võiksime pöörata tähelepanu Jumalale, Kristuse evangeeliumi jagamisele teistega ning kadunud poegade vastuvõtmisele teel Isa juurde.

Palve

Taevane Isa, aita meil tähele panna ja hoiduda hoiakutest ja tegudest, mis lahutavad meid Sinust. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal on mind vastu võtnud ja mina võtan teisi vastu.

Palve tulipunkt

meie sugulased

Luuka evangeelium 15:25-32
Tähendamissõna kadunud pojast

25Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis
maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,
26ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.
27See ütles temale: „Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud
nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.”
28Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue
ja palus teda.
29Tema aga vastas isale: „Vaata, nii palju aastaid olen mina sind
orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle
kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda
oma sõpradega.
30Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka
pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!”
31Isa ütles talle: „Poeg, sina oled alati minu juures, ja
kõik, mis on minu, on sinu oma.
32Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see
su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on
leitud.””

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.