Peatu, tõmba hinge ja palveta

Märkasin hiljuti, kuidas minu telefonikõne õele muutus kiiresti kasutuks lobisemiseks. Üks lause viis teiseni ja peagi oli meie kõne täidetud teiste inimeste tagarääkimisest. See tundus algul süütu tegevusena, kuid siis tundsin, et mu energia oli ammendatud. Teadsin, et tagarääkimine on vale. Ma võtsin uuesti kõne õele ja vabandasin sellise negatiivse vestluse pärast. Mu õde tunnistas, et ka tema tundis end halvasti. Siis ta meenutas mulle, kuidas meile lapsepõlves õpetati, et riiete süttimise korral tuli järgida reeglit „peatu, visku maha ja veereta end”. Ta pakkus välja, et võiksime järgida reeglit „peatu, tõmba hinge ja palveta“. Naersime mõlemad selle analoogia üle, kuid pidime nõustuma, et üks mõtlematu kommentaar sünnitas järgmise, kuni meie enesekesksus oli meid süüdanud.

Vahel tuleb endiselt ette libastumisi ning siis peame teineteisele meelde tuletama, kuhu vestlus suundub. Me mõistame, et negatiivsed sõnad mõjutavad meie suhet Jumalaga ja kaasinimestega, kuid mõjuvad laastavalt ka me enda vaimule. Olgugi need sõnad pealtnäha tähtsusetud, võivad need süüdata suure tulekahju. Parem oleks juba alguses sellise tule süütamisest hoiduda.