Sõna vägi

Õppisin ülikoolis ja mul oli kaks väikest last. Mul oli pooleli abielulahutus ja minu isapoolne vanaema oli surnud paar nädalat enne jõule. Et matusele jõuda, pidin tegema 2000 miili pikkuse reisi, leidma selleks raha ja lastele lapsehoidja. Lisaks pidin tegema kevadsemestri eksamid. Kõik need probleemid ei jätnud enam ruumi vanaema leinamiseks.

Hiljem rääkis ema mulle oma viimasest külaskäigust. Vanaema lamas haiglavoodis ja ema rääkis talle minu pingutustest üksikemana ja õppurina. Vanaema vastas kolme sõnaga, mis on mind aidanud elus paljudes olukordades: „Ütle talle, et ta ei muretseks, sest ta on sama tugev nagu mina.”

Ma ei osanud end selle päevani tugevaks pidada, püüdsin vaid iga järgmist päeva üle elada. Sõnadel on imeline vägi. Need võivad meid haavata ja nõrgestada, aga ka julgustada, üles tõsta ja tugevaks teha. Olen Jumalale tänulik sõnade eest, millega Pühakiri meid iga päev kinnitab ja tugevdab, olukordadele vaatamata. Jumala sõnad on armastusest ja väest kantud. Need püsivad igavesti ja me võime neid alati hoida oma südames ja meeles.