Kogu südamest

Kuna ma kasvasin üles kristlikus perekonnas, siis õppisin varakult kümnist ohverdama, nagu Piibel seda õpetab. Juba oma esimesest palgast annetasin ma kümnendiku kirikule.

Aja jooksul on minu sissetulek suurenenud, kuid sama on juhtunud ka minu vajadustega. Vahel olen kümnise andmise unustanud või olen teadlikult hoidunud annetamast. Palvetan siis umbes nii: „Issand, anna mulle andeks! Ma ei saa sel kuul kümnist maksta, sest muid vajadusi on nii palju. Vahest maksan järgmisel kuul?” Sealjuures ma loodan, et Jumal suhtub asjasse mõistvalt. Ühel eluperioodil lõpetasin kümnise maksmise hoopis. Ma viivitasin sellega kuude kaupa, kuni kuulsin ühel päeval jutlust, mis mind kõnetas. Pastor ütles: „Issandat tuleb teenida siira südamega. Kui oleme selles siirad, siis ei kujune teenimisest meile koorem ka rasketel aegadel.”

See oli sõnum neile kristlastele, kes lähevad pühapäeval kirikusse üksnes harjumusest, mitte siira sooviga. Mõistsin, et ka mina annetan sageli üksnes kohusetundest, mitte südamesiirusest. Ma tahan teenida Jumalat kogu südamest.