Karjase hääl
Lugege Johannese 10:22-30
Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: „See on mu armas Poeg, teda kuulake!” (Markuse 9:7)
Ühel päeval läksin koos oma abikaasa ja meie 8-kuu vanuse pojaga ostukeskusse. Minu abikaasa tegeles lapsega, mina aga sain võimaluse kaubavalikuga tutvumiseks. Sain seda aega natuke nautida, kui kuulsin valju kilkamist. Kuigi lapsehääl kostis kaugemalt rahva hulgast, tundsin selle omaniku ära. Ma pöördusin ringi ja märkasin kauguses abikaasat lapsega. Poiss lehvitas mulle ägedalt. Kuigi ostukeskus oli sel päeval täidetud tuhandetest häältest, eristasin ma otsekohe nende hulgast oma pojale kuuluva.
See kogemus pani mind mõtlema oma suhtele Kristusega. Lähedane suhe Jeesusega aitab mul eristama Tema häält selle maailma paljudest helidest. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. (Jh 10:27-28). Minu poeg on osa minust ja mina olen osa temast. Lambad tunnevad oma karjase hääle ära tänu ajale ja hoolitsusele, mida viimane neile pühendab. Hea Karjane on osa meist ja meie oleme osa Temast.
See kogemus pani mind mõtlema oma suhtele Kristusega. Lähedane suhe Jeesusega aitab mul eristama Tema häält selle maailma paljudest helidest. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. (Jh 10:27-28). Minu poeg on osa minust ja mina olen osa temast. Lambad tunnevad oma karjase hääle ära tänu ajale ja hoolitsusele, mida viimane neile pühendab. Hea Karjane on osa meist ja meie oleme osa Temast.
Michelle S. Lazurek (Pennsylvania)