Tugi leinas

Mu ema tegi edukalt läbi tõsise operatsiooni ning ma olin tema taastumises veendunud. Järgmisel päeval ärkas ta üles ning küsis minu järele. Enne kui olin haiglasse jõudsin, langes ta ootamatult koomasse ning lahkus peagi siit ilmast. Nii ei olnud meil võimalust viimaseks vestluseks, me ei saanud meenutada meile elus osaks saanud õnnistusi ega rääkida lootustest tuleviku suhtes. Olin šokeeritud ja vihane. Me teame, et aeg parandab haavad, kuid meie leinast ülesaamine sõltub sellest, kellega koos me sellest läbi läheme. Mina leidsin oma ema leinates uue jõu ja lootuse palves ja Pühakirja lugemises. Abi oli ka vestlustest nendega, kel oli samasuguseid kogemusi. Emal on minu südames eriline koht ning ma püüan elada tema vääriliselt. See aitab mul elu mõtestada. Tänu Jumalale ja ustavatele sõpradele on minu hingehaavad paranenud.