Eriline paik

Ühel hommikul võtsin end tööülesannetest vabaks, et kirikus mõtiskleda. Ma lugesin ülaltoodud kirjakohta (Ps 84:1) ning vaatasin mind ümbritsevat imeilusat pühakoda. Aknavitraažide värvid tundusid tavalisest säravamad ning valgus kumas tagasi tumedatelt puupaneelidelt. Polnud mingit kahtlust, et viibisin Jumala kojas! Loetud kirjakoha juurde käis ka palve, mis näis kutsuvat mind maailma unustatud paikadesse. Mind haarasid vastandlikud mõtted. Miks peaksime lahkuma Jumala kohalolust, et minna kuhugi, kus Jumal näib puuduvat? Kristust järgides läheme sinna, kuhu Tema ees läheb. Võime olla alati Tema lähedal, vaatamata asukohast ruumis. Vastamist vajab vaid üks küsimus: kas oleme valmis jätma oma mugavustsooni Kristuse pärast? See võib olla hirmutav, kuid meid aitab palve, paastumine, jumalateenistus, armulaud, kristlik osadus ja piibliuurimine. Kui järgime Jeesust, siis avastame Ta kohalolu meie jaoks väga ebatõenäolistes paikades.