Peidus Jumala eest
Lugege Joona 1:3-17; 2:10
Kas saab keegi ennast peita peidupaikadesse, ilma et mina teda näeksin? ütleb Issand. Kas see pole mina, kes täidab taeva ja maa? ütleb Issand. (Jeremija 23:24)
Kui püüan oma tütart hommikuti äratada, siis on tal
kombeks tõmmata tekk üle pea, et end minu eest peita.
Me alustasime seda mängu siis, kui ta oli veel väga väike.
Tema peitis end teki alla ära ja mina tegin näo, et olen tema
kadumisest segaduses. Kui ta pea välja pistis, siis teesklesin
suurt üllatust. See mäng pakkus meile mõlemale rõõmu.
Vahel püüame samal viisil end Jumala eest peita. Pühakiri
on täis lugusid inimestest, kes arvasid, et suudavad Jumala
eest põgeneda. Näiteks peitsid end Aadam ja Eeva pärast
keelatud vilja söömist, Joona püüdis põgeneda Jumala eest
Tarsisesse, kuigi oli saanud
käsu minna Niinevesse,
Juudas tegi salatehingu juudi
ülematega Jeesuse reetmiseks.
Me ei saa end kunagi peita
Jumala eest, kes teab meie
kõiki tulekuid ja minekuid. Tegelikult Jumala kõiketeadev
olemus lohutab meid ohte ja teadmatust tulvil maailmas.
On suurepärane teada, et kus tahes me oleme ja mida iganes
palvetame, meie taevane Isa teab meist kõike.
Matthew Reger (Ohio, USA)