Kõndima õppides

Kui lapsed käima õpivad, siis käib selle juurde kukkumine. Kui täiskasvanud õpivad midagi uut, siis ei pruugi ka nemad kohe edukad olla. Vaimulikul kasvul tabavad meid ka tagasilöögid ja see on igati inimlik. Me ei ole täiuslikud, vaid alles poolel teel. Isegi Paulus möönab: “Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud.” (Fl 3:12) Kasvamine ja muutumine vaimuliku küpsuse suunas on pidev protsess. Nagu kukkumine ei peata väikesi lapsi ja nende vanemaid, ei imesta ka Jumal meie komistamiste ja kukkumiste üle. Vastupidi, Ta kinnitab meile, et on meile andestanud. Kui komistame ja patustame, siis kogeme ka Jumala armu.