Võrdsed Jumalas

Koolidirektorina olin harjunud oma lapsi lahterdama “tublideks” ja “rasketeks” õpilasteks. Üks esimese klassi õpilane sattus minu kabinetti peaaegu iga päev, sest tema käitumine oli lausa võimatu. See laps võttis suure osa minu tööajast ja ma ei tahtnud teda enam näha. Ühel päeval ei tulnud ema talle järele ja ma olin sunnitud ta koju sõidutama. Me jõudsime vagunelamute parkimisalale ja laps osutas ühele akendeta vagunelamule, mille ümber vedeles prügi ja mille uks oli väga külmale ilmale vaatamata pärani lahti. See oli tolle lapse kodu. Ema tuli uksele ja viis lapse sisse, mina aga sõitsin vapustatult minema. Kuidas võisin selle lapse üle kohut mõista, kui tal puudus normaalne kodu? Kas ta ei vaja mind võrdselt kõigi teistega? Edaspidi otsustasin kohelda kõiki võrdselt Jumala lastena ning lõpetada nende lahterdamise. Jumala ees on meil kohustus hoolitseda kõigi Tema laste eest. Kui oleme nende suhtes hooletud, siis oleme hooletud Kristuse suhtes. Me austame Kristust, kui kohtleme iga last kui Jumalast armastatut.