Usu jõud

Kuna järgmisel päeval pidid toimuma meie vanaisa Liberto matused. siis kuulsin õhtul oma poja Rahami nuuksumist kõrvaltoas. Kuna olin ise väga kurb, siis oli mul raske leida pojale lohutavaid sõnu. Minu isa oli mõnda aega kannatanud tõsise depressiooni käes ja mul oli olnud tema võitlust raske pealt vaadata. Kuna ta oli pühendanud oma elu põliselanike aitamisele ja evangeeliumi kuulutamisele, siis tekkis mul kiusatus küsida: “Kas usk saab selliselt tasutud?” Kui püüdsin oma leinavat poega lohutada, siis kuulsin Jumala häält: “Tean, et pind sinu jalge all on kõikuma löönud, kuid sinu isa kuulub mulle nii elus kui surmas. Ma kannan teda oma kätel, ma ei jäta teda maha, nagu ma ei jäta ka sind!” Matustel jätsin isaga hüvasti järgmiste sõnadega: “Kristus võitis oma surmaga meie surma, ülestõusmises andis meile uue elu. Kristus tuleb tagasi suures aus. Nagu Liberto oli ristitud Kristusesse, saagu ta nüüd ausse ülendatud.” Läbi pisarate täitus mu süda rõõmuga. Ma teadsin, et isa oli Jumala kätel ja mu usk sai uuendatud.