Jumala juhtimisel

Lugege Psalm 139:5-18

Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale. See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.

Psalm 139:5-6
Ühel päeval lugesin Päevasõnast loo naisest, kes sarnaselt minule armastas maakaarte. Mul on seinal maailmakaart, riiulis atlas ja teedekaart. Kuigi ma ise palju ei reisi, meeldib mulle järele vaadata, kus keegi käib või elab. Kaardid aitavad mul olla kursis sõprade reisimisega, kuid Jumal ei vaja meie tundmiseks abivahendeid. Psalm 139 julgustab meid: Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära. (Ps 139:4) Salm 12 lohutab meid raskel ajal: …siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus. Meie lapselaps läheb peagi reisile teise maailma otsa. Kuigi ma muretsen tema turvalisuse pärast, olen veendunud, et Jumal on kõikjal temaga. Seda kinnitavad salmid 9-10: Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde, siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.

Palve

Armas Jumal, kui oleme segaduses, siis tuleta meile meelde, et Sinu juhtimisel jõuame alati pärale, sest Sina tunned meid. Me täname Sind muutumatu armastuse eest. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala jaoks on pimedus otsekui päevavalgus.

Palve tulipunkt

reisivad noored

Psalm 139:5-18
Jumal on kõikjal ja teab kõik

5Tagant ja eest sa ümbritsed mind
ja paned oma pihu mu peale.

6See tundmine on minule imeline,
see on liiga kõrge,
et saaksin sellest jagu.

7Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest?
Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?

8Kui ma astuksin taevasse,
siis oled sina seal;
kui ma teeksin endale aseme surmavalda,
vaata, sina oled seal!

9Kui ma võtaksin koidutiivad
ja asuksin elama viimse mere äärde,

10siis sealgi su käsi juhataks mind
ja su parem käsi haaraks minust kinni.

11Ja kui ma ütleksin:
„Katku mind pimedus
ja valgus mu ümber saagu ööks!”,

12siis pimedus ei oleks pime sinu ees,
vaid öö oleks nagu päev,
pimedus oleks otsekui valgus.

13Sest sina valmistasid mu neerud
ja kudusid mind mu ema ihus.

14Ma tänan sind, et olen
nii kardetavalt imeliselt loodud.
Imelised on sinu teod,
seda tunneb mu hing hästi.

15Mu luud ei olnud varjul sinu eest,
kui mind salajas loodi,
kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.

16Su silmad nägid mind juba mu eos
ja su raamatusse kirjutati kõik päevad,
mis olid määratud,
ehk küll ühtainustki neist
ei olnud olemas.

17Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal!
Kui väga suur on nende arv!

18Kui ma hakkaksin neid ära lugema,
oleks neid rohkem kui liiva.
Kui ma ärkan,
olen ma alles sinu juures.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.