Tunnistus

Sügis on Tennessee osariigis imeline aastaaeg. Õhk on veel pikka aega soe ja ma kasutan oma lõunatunde värskes õhus viibimiseks. Tavaliselt istun väljaku ääres välikohvikus või ühes varjualuses purskkaevu lähedal. Need on meeldivad hetked. Sageli kannan kaasas oma Piiblit või Päevasõna, et lisaks lõunasöögi nautimisele ka oma vaimu toita. Pärast ühte keerulist hommikupoolikut istusin oma tavalises kohas ja püüdsin Piiblit lugeda. See oli rahvarohke koht ning ma pelgasin natuke, et mind peetakse usuhulluks. Lugedes tundsin Jumala kohalolu ning mu stress hakkas hajuma. Siis märkasin lähedal istumas noormeest, kes luges koguni paksu Piiblit. Mõne hetke pärast istus naaberlauda noor naine, kes hakkas samuti Piiblit lugema. See avalik tunnistus mõjus mulle julgustavalt ning ülesehitavalt. Ma polnud üksinda!