Kindel varjupaik

Lugege Psalm 62:1-8

Üksnes Jumala juures on mu hing vait, tema käest tuleb mulle pääste. Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma sugugi ei kõigu.

Psalm 62:2-3
Mäletan end lamamas lastehaigla palatis varasel hommikutunnil. Oli väga vaikne, koridori otsas vestlesid tasasel häälel valveõed ja palatis oli kuulda vaid masinate tiksumist. Olin saamas keemiaravi ning palvetasin tänase piibliteksti, 62. psalmi sõnadega. See oli minu elus raske aeg. Lisaks valule kannatasin ka vaimse segaduse ja hirmu tõttu. Pühakirja sõnadega hüüdsin Jumala poole ja otsekohe kogesin imelist rahu, millega Lunastaja mind täitis. Ka siis, kui elumeri tormab, tuul on vihane ja meie jalgealune kõigub, on meil varjupaik Jumala käte vahel. Vaatamata olukordadele, kannatustele ja valule, on vankumatu tõde, et Jumal on meie kalju, mis ei kõigu.

Palve

Armas taevane Isa, aita meil hoida alati pilk Sinul. Me ei vaja kedagi teist. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal on alati ustav.

Palve tulipunkt

keemiaravi saavad lapsed

Psalm 62:1-8
Jumal on ainus varjupaik

1Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Taaveti laul.

2Üksnes Jumala juures on mu hing vait,
tema käest tuleb mulle pääste.

3Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik,
et ma sugugi ei kõigu.

4Kaua te kipute ühe mehe kallale
ja lõhute kõik teda,
nagu oleks ta väljavajunud sein
või mahavarisenud müür?

5Nemad vaid peavad nõu,
kuidas teda maha paisata tema kõrgusest;
valest on neil hea meel.
Oma suuga nad õnnistavad,
aga oma südames nad neavad.
Sela.

6Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait,
sest temalt tuleb, mida ma ootan!

7Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.

8Jumala käes on mu pääste ja mu au;
mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.