Usupärand

Minu esimesed mälestused lapsepõlvest on seotud rõõmsate hommikutega, mil ma pärast ärkamist suundusin ema otsima. Ta istus tavaliselt oma toas ja luges Piiblit. Ronisin siis ema sülle ja ta jätkas lugemist koos minuga. Ühel sellistest hommikutest nägin esmakordselt Päevasõna (The Upper Room) raamatukest, mida ema samuti palju aastaid luges. Pärast mässumeelseid aastaid ülikoolis õppisin Kristust sügavamalt tundma nendesamade Päevasõna numbrite kaudu, mida ema mulle aeg-ajalt saatis. Alustasin iga päeva lugemisega ning see aitas süvendada mu osadust Jumalaga. Jumal ei muutu, kuid muutub ja areneb meie arusaam Temast. Vaimulikud praktikad aitavad meil Jumalat mõista ja annavad uue vaate elule. Need loovad aluse tähendusrikkale suhtele Jumalaga, mis viib meid läbi igast päevast. Täna toimivad minu lapsed samal viisil: nad ronivad mulle hommikul sülle ja vaatavad, kuidas ma Päevasõna loen. Ring on täis saanud.