Advendiaja neljas põhapäev

Mõni aasta tagasi tabas meie perekonda raske aeg. Meie ainus auto hävis avariis, minu abikaasa vajas operatsiooni ja mina olin just töötuks jäänud. Jõulud olid ukse ees ja ehtimata jõulupuu tuletas meelde meie keerulist olukorda. Ühel külmal detsembrikuu pärastlõunal astus meilt läbi üks naine meie kogudusest. Ta andis teada, et keegi tema töökaaslastest tahaks meie peret aidata. Ma olin sõnatu, kuid naine soovitas mul jaatavalt vastata. Pärast pühapäevast piiblitundi sõidutas ta meid koju ja laadis seal pakiruumist maha mitu kotti kingitustega. Hiljem tõi ta veel meile vajalikke asju ning ümbriku rahasummaga, mida hädasti vajasime. Selline ligimesearmastus toob mulle veel tänagi pisarad silma. Meie tundmatu heategija näitas meile tõelise armastuse olemust, mis annab midagi vastu ootamata. Selline on Jumala armastus meie kõigi vastu.