Kingitus

Mu isa tegi mulle neljakümnendaks sünnipäevaks kalli kingituse, aga minul oli piinlik, et ta nii palju raha kulutas. Isa vastas mulle: “Sa oled nii palju mind aidanud. Ma tahan sind kõige eest tänada!” Püüdsin talle seletada, et aitan teda armastusest, mitte lootes selle eest tasu saada. See vestlus tuletas mulle meelde küsimuse, mille kallal olin varem pead murdnud. Pühakirjas näib olevat vastukäivaid korraldusi. Mõned kirjakohad räägivad heade tegude tähtsusest (Jk 2:14-16), teised jälle nende kasutusest (Gl 2:16). Seoses isa kingitusega hakkas mulle selgus tulema. Kuna ma oma isa armastan, siis püüan teda aidata. Tema omakorda armastab mind ja näitab seda välja kingitusega. Me ei tee head selleks, et midagi vastu saada. Me ei sõltu teineteise tegudest. Nii minu maine kui taevane isa kiidavad mu head teod heaks, sest need väljendavad minu armastust. Heateod küll motiveerivad tegema uusi häid tegusid, kuid need pole üksteisest sõltuvad. Meil on igavene elu seepärast, et oleme Jumala lapsed usu läbi Kristusesse. Me teeme head, sest oleme tänulikud Jumala andide eest ning soovime nendega kaasnevat õnnistust ka teistega jagada.