Kriitika

Lugege 2. korintlastele 7:2-11

Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma seda ... te kurvastasite meeleparanduseks.

2. korintlastele 7:8-9
Minu esimene kirjatöö uuel töökohal sai paraku palju kriitikat. Seda oli igal leheküljel punasega parandatud ja kommenteeritud. Kuigi mina olin seda pidanud oma parimaks tööks, oldi teistsugusel arvamusel. Oleme kõik saanud elus kriitikat ja see pole kunagi meeldiv kogemus. Ometi, kui kriitika on õigesti edastatud, siis võib see väga kasulikuks ja viljakaks osutuda. Apostel Paulusel oli vastaseid, kes teda Korintose koguduses kritiseerisid. Nende arvates oli ta hoolimatu, mõistmatu ja ebausaldusväärne. Paulus pidi end kaitsma. Tänases kirjakohas ta möönab, et tema vastus võib küll kedagi kurvastada, kuid alati pole võimalik inimesi vajalikust kriitikast säästa. Sealjuures peaksime aga meeles pidama, et kriitika eesmärk pole inimesi haavata, vaid aidata neil muutuda ja kasvada. Paulus ei kahetse oma sõnu, sest nende eesmärk on olukorda parandada. Pauluse konstruktiivse kriitika mõistmine aitas mul kriitikat omaks võtta ning uut ja paremat tööd kirjutada. Õigel viisil tehtud ja omaks võetud kriitika toob au Jumalale.

Palve

Armas taevane Isa, anna meile tarkust võtta omaks õiges meelsuses tehtud konstruktiivset kriitikat ning armulikkust ja kaastunnet teiste kritiseerimisel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Armuline kriitika aitab meil usus kasvada

Palve tulipunkt

et oleksime alandlikud

2. korintlastele 7:2-11
Tiituse käigust Korintosesse

2Andke meile ruumi oma südames! Me ei ole kellelegi ülekohut
teinud, me ei ole kedagi laostanud, me ei ole kedagi petnud.
3Ma ei ütle seda teie hukkamõistmiseks, sest ma olen juba
enne öelnud, et teie olete meie südames, et me üheskoos
sureksime ja üheskoos elaksime.
4Mul on rohkelt julgust teie ees, mul on teie üle palju
kiitlemist, ma olen täis lohutust, mul on ülikülluses rõõmu igas
meie kitsikuses.
5Sest tõesti, kui me tulime Makedooniasse, ei olnud meie
ihul mingit hõlpu, vaid meid vaevati igati - väljas olid
tülid, sees kartused.
6Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid julgustanud
Tiituse tuleku kaudu.
7See ei olnud üksnes tema tulek, vaid ka julgustus,
millega teie teda olete julgustanud, nii et ma veel enam
rõõmustasin, kui ta meile jutustas teie igatsemisest, teie
kurtmisest, teie innukusest minu pärast.
8Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma
seda. Ja kui ma kahetsesingi - ma näen, et see kiri on teid
ikkagi mõneks ajaks kurvastanud -,
9siis nüüd ma rõõmustan. Ma ei rõõmusta, et teie
kurvastasite, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks. Te olete
ju Jumalale meelepäraselt kurvastanud, nii et meie ei ole teile
millegagi kahju teinud.
10Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse
päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga
surma.
11Sest vaadake, millise innukuse on teis tekitanud just
see, et te Jumalale meelepäraselt kurvastasite, millise
kaitsekõne, millise meelepaha, millise kartuse, millise
igatsuse, millise innu, millise karistuse! Teie olete end
kõigiti näidanud puhtana selles asjas.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.