Kaastunne

Lugege Nehemja 5:1-12

Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.

Jaakobuse 2:17
Kui käisin kaheksandas klassis, siis olin tunnistajaks kaastundlikule teole, mida ma pole tänaseni unustanud. Nägin pealt, kuidas üks karke kasutanud poiss komistas ja kukkus meie kooli esiukse ees. Ma olin väga ehmunud ja ei osanud midagi teha. Läheduses juhtus olema üks minu kaasõpilane Diana, kes reageeris kiiresti olukorrale ning tuli poisile appi. Nii muutus kaastunne minu silme all tegelikuks abiks. Tänane kirjakoht räägib meile Nehemjast, keda valdas samuti kaastunne ja kes sellele vastavalt toimis. Iisraellased kurtsid toidupuuduse üle, aga nad olid sunnitud ka oma põllud, viinamäed ja kojad nälja pärast pandiks andma ning kõrge intressiga raha laenama. Nad pidi koguni oma lapsi orjusse müüma. Neid kannatusi põhjustasid neile tegelikult oma rahva liikmed, mitte Iisraeli vaenlased. Nehemja kutsus süüdlasi korrale ja need kuuletusid. Tõeline juhtimine ei tähenda üksnes kaasa tundmist, vaid ka tegelikku tegutsemist. Nehemja mõistis rahva kannatusi ja sekkus olukorda. Jumala sulastena peaksime samuti Jumala armastust ka tegudes välja näitama.

Lin Daniels (Massachusetts, USA)

Palve

Armas Jumal, aita meil muutuda kaasatundjatest sinu sõna tegijateks. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuulen Jumala sõna ja teen selle järgi

Palve tulipunkt

et teismelised õpiksid olema kaastundlikud

Nehemja 5:1-12
Nehemja lõpetab ülekohtused võlavahekorrad

1Aga rahva ja nende naiste kisa oli suur oma vendade juutide vastu.
2Oli neid, kes ütlesid: „Meid, meie poegi ja tütreid on palju.
Antagu meile vilja, et saaksime süüa ja jääksime ellu!”
3Ja oli neid, kes ütlesid: „Me peame oma põllud, viinamäed ja
kojad nälja pärast pandiks andma, et vilja saada.”
4Ja oli neid, kes ütlesid: „Me oleme pidanud kuninga maksuks raha
laenama oma põldude ja viinamägede vastu.
5On ju küll meiegi ihu nagu meie vendade ihu, meiegi lapsed nagu
nende lapsed, aga vaata, meie peame siiski oma pojad ja tütred orjadeks
andma, ja mõned meie tütreist ongi juba orjastatud; kuid me oleme
selle vastu võimetud, sest meie põllud ja viinamäed on teiste käes.”
6Kui ma nende kisa ja neid sõnu kuulsin, siis ma vihastusin väga.
7Ma pidasin oma südames nõu ja riidlesin siis suurnikega ja
ülematega ning ütlesin neile: „Te võtate üksteiselt liigkasu!” Siis
ma seadsin neile vastu suure koguduse
8ja ütlesin neile: „Meie oleme, nõnda palju kui suutsime,
lunastanud oma vennad juudid, kes ennast paganaile olid müünud. Teie
seevastu müüte oma vendi, et neid siis jälle meile peaks müüdama!”
Siis nad vaikisid ega leidnud vastust.
9Ja ma ütlesin: „See pole hea, mis te teete! Kas te ei peaks
mitte elama meie Jumala kartuses, paganate, meie vaenlaste teotuse
vältimiseks?
10Ka mina, mu vennad ja mu sulased oleme neile laenanud raha ja
vilja. Loobugem nüüd selle nõudmisest!
11Andke neile juba täna tagasi nende põllud, viinamäed, õlipuud
ja kojad ja sajas osa rahast, viljast, veinist ja õlist, mida te
neile olete laenanud!”
12Ja nad vastasid: „Me anname tagasi ega nõua neilt midagi; me
teeme nõnda, nagu sa oled öelnud.” Siis, kutsudes preestrid, ma
vannutasin neid, et nad teeksid nõnda.

Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.