Kartus

¹Ja Mooses vastas ning ütles: „Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna
ei kuula, vaid ütlevad: Issand ei ole ennast sulle ilmutanud?”
²Siis Issand küsis: „Mis see on, mis sul käes on?” Ta vastas:
„Kepp.”
³Ja tema ütles: „Viska see maha!” Ta viskas selle maha ja see
muutus maoks. Ja Mooses põgenes selle eest.
⁴Ja Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi ja haara temal
sabast,” - ja ta sirutas oma käe ning võttis temast kinni, ja see muutus
ta pihus kepiks -
⁵„et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Issand, nende
vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!”
⁶Ja Issand ütles temale veel: „Pane oma käsi põue!” Ta pani oma käe
põue ja tõmbas välja, ja vaata, käsi oli pidalitõvest valge nagu
lumi.
⁷Ja ta ütles: „Pane oma käsi tagasi põue!” Ta pani oma käe põue ja
tõmbas välja, ja vaata, see oli jälle nagu ta ihu.
⁸„Kui nad sind ei usu ega kuula su sõna esimese imeteo põhjal, siis
nad usuvad teise imeteo sõnumit.
⁹Ja kui nad ka neid kahte imetegu ei usu ega kuula su sõna, siis
võta Niiluse jõe vett ja vala kuivale maale! Vesi, mida sa Niiluse
jõest võtad, muutub siis kuival maal vereks.”
¹⁰Aga Mooses ütles Issandale: „Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees,
ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega
oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel.”
¹¹Siis Issand ütles temale: „Kes on teinud inimesele suu, või kes
teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Issand?
¹²Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind,
mida sa pead rääkima!”
¹³Aga ta ütles: „Oh Issand, läkita, keda läkitad, ainult mitte
mind!”