Kes on esimene?

Minu nelja- ja kuueaastased lapsed armastavad võistelda. Koos välja minnes joostakse kõigepealt võidu trepist alla ja siis mööda sissesõiduteed auto juurde. Esimene toob kuuldavale võiduhüüu, teine aga meeleheitliku oigamise. Pärast autoukse avamist võisteldakse edasi turvavöö kinnitamise kiiruses. Ühel päeval tuletas mu abikaasa meelde Jeesuse sõnu: “Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks.” (Mt 20:16). Pärast seda võisteldi omavahel autoni minemise ja turvavöö kinnitamise aegluses. Asi läks nii kaugele, et kumbki ei tahtnud enam esimesena turvavööd kinnitada. Selline viivitus tekitas mulle meelehärmi, kuid samas taipasin, et lapsed olid midagi õppinud, kuigi järgisid õpetust primitiivsel viisil. Ka mina ise ei taha viimaseks jääda, ometi õpetas Jeesus, et kes end ise alandab, saab ülendatud. Tänases piiblitekstis manitseb Paulus hoolima eelkõige ligimestest. Kui soovime järgida Jeesuse eeskuju, siis peaksime vabanema soovist olla alati esimene. Sarnaselt oma lastele võiksin püüda olla hoopis viimane, et näidata üles hoolivust ligimeste suhtes.