Kaastunne

Kui keegi võõras paluks minult tänaval eeslit (autot või jalgratast), siis tunduks see väga imelik, isegi koomiline. Mõistsin seda Luuka evangeeliumi kirjakohta paremini ühel külmal talveõhtul. Olin parasjagu autoga tanklas, kui minu poole pöördus naisterahvas, kes esitles ennast viisakalt, kuid oli kohe selge, kuhu vestlus tüürib. Ta küsis mult raha, mida ma talle ei andnud. Kui ma kassas maksin, siis nägin naist teise ostja poole pöördumas, kes talle ka natuke raha andis. Olin veendunud, et tegemist on mõttetu raiskamisega, kuid tagasi autosse minnes nägin sama naist kahele lapsele autosse süüa viimas. Seega oli saadud raha kulunud toidu ostmisele. See kogemus pani mind mõtlema tänasele kirjakohale. Ka eesli omanik võis pidada küsijat tüütuks tülitajaks, kuid tegemist oli hoopis teistsuguse vajadusega. Olen otsustanud nüüd alati meeles pidada, et ligimesi teenides me teenime Kristust ennast.