Kandes koormaid

Elasin Hispaanias ja õpetasin koolis misjonäride lapsi. Kuna elu oli pingeline ja mul oli vähe vaba aega, polnud ma jõudnud kohalike peredega lähemalt tuttavaks saada. Siis jäin viirushaigusesse ning ma ei suutnud enam kõigega toime tulla. Püüdsin alguses hoiduda kedagi tülitamast, kuid kui ma arsti vastuvõtul peaaegu teadvuse kaotasin, olin murdumise äärel. Puistasin südant meie kooli autojuhile Philile – ma tundsin üksildust, ei tulnud tööga hästi toime ning polnud ammu korralikku lõunasööki saanud. Phil lubas mind aidata. Peagi tõi keegi mulle vaatamiseks videosid ja järgmistel nädalatel kostitati mind sooja söögiga ning aidati majapidamistöödes. Sellele ajale tagasi vaadates meenuvad kõigepealt need suurepärased nädalad. Ma ei unusta kunagi neid armastusväärseid inimesi, kes õpetasid mulle, et Kristuse ihu liikmed kannavad alati üksteise koormaid.