Surelikkus

Kui mul diagnoositi eesnäärme kasvaja, tabas mind segadus ja lootusetus. Pastorina olin jutlustes käsitlenud leina ning rääkinud stressist ja depressioonist. Nüüd olin teistsuguses olukorras seistes silmitsi omaenda surelikkusega. Palusin enda eest palvetada ning lasin end õliga võida. Lugesin sageli Päevasõna, psalme ning 1. kirjast korintlastele peatükke 13 ja 15. Pärast operatsiooni ja kiiritusravi on kasvaja taandunud. Kuigi kõik mu mured pole möödas, elan ma usust, lootusest ja armastusest ega mõtle enam oma surelikkusele. Olen nüüd veendunud vaimulikus tervenemises, isegi kui see ei tähenda füüsilist paranemist ja pikka eluiga. Eestpalved, armastus, arstiabi ja Püha Vaimu puudutus on andnud mulle uue võimaluse jagada oma elu pereliikmete, sõprade ja paljude teiste abivajajatega. Olukordadele vaatamata annab usk Kristusesse meile uue elu lootuse.