Eluleib

Alati, kui kuulen räägitavat eluleivast, meenuvad mulle vanavanemad, kes elasid Toledos, Ohios. Kui pere oli laua ääres, siis lõpetas vanaisa söögipalve sõnadega: “Õnnistagu see toit meie ihu ja kinnitagu eluleib me hingi!” Lapsena ei saanud ma aru, mis seos on Jeesusel leivaga. Igapäevast leiba saime me poest. Hiljem hakkasin pereemana ise leiba küpsetama. Mäletan taigna soojust ja seda, kuidas peotäiest taignast kerkis imelisel viisil maitsev leivapäts. Mil viisil on Jeesus eluleib? Oma usuteele tagasi vaadates näen mitmeid kordi, mil pöördusin raskete otsuste, kahtluste ja kaotuste korral palves Issanda poole. Tema armastus ja andestus on mu hinge palju kordi kosutanud. Nagu tavaline leib kinnitab meie füüsilist keha, toidab Jeesus meie hingi. Just seda pidas mu vanaisa silmas eluleiva all.