Kivid kisendavad

Enne ülestõusmispühi pidas meie pastor suurepärase jutluse ülaltoodud kirjakoha põhjal. Ta rõhutas, et oluline pole üksnes kristlikult elada, vaid ka oma usku teistega jagada. Kirikust lahkudes sai uksel igaüks kivikese, millele olid kirjutatud Jeesuse sõnad: “Kui need vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!” See kivi on alati minuga kaasas. Kui käe tasku pistan, puudutan kivikest ja see meenutab mulle Jumala armastust. Tavaliselt tänan seejuures Jumalat. Elame ajal, mil silmast silma kohtumise asemel oleme teistega ühenduses nutitelefoni ja sotsiaalmeedia abil. Seepärast on suureks õnnistuseks teadmine, et võime igal hetkel kohtuda armastava Jumalaga, kes kuuleb meie palveid vaatamata olukordadele. Lisaks võime seda õnnistust ligimestega jagada.