Jumala ligiolu

2003. aastal otsustasime abikaasaga kolida välja suurest majast, kus olime elanud 44 aastat. See oli olnud ideaalne paik meie kolme lapse kasvatamiseks, kuid nüüd käis majapidamine meile üle jõu. Meid vaevasid kahtlused. Kuhu peaksime kolima? Mida peaksime kaasa võtma? Kuhu üleliigsed asjad panna? Otsustada oli väga raske. Külastasime mitmeid vanaduspuhkuse veetmiseks mõeldud paiku, kuid ükski ei äratanud usaldust. Viimaks leidsime sobiva kinnisvaraarenduse Tennessee idaosa mägedes Cumberlandi platool. Nüüd tuli meil leida uus kogudus, sõbrad ja tegevus, lisaks pidime oma maja sisustusest lahti saama. Selles tulid tütred appi. Nad võtsin neile vajaliku, klaver mahtus meie uude elutuppa ning ülejäänud vara müüdi koos majaga. Lahendusele vaatamata olin väga kurb. Muutused on mulle alati rasked olnud. Siis lohutas mind tütar Betsy: “Ära muretse, ema, Jumal on juba seal ees.” Kolisime ära ja oleme uue kohaga harjunud. Alati, kui pean muutustega silmitsi seisma, meenuvad mulle tütre julgustavad sõnad.