Pühendumine

Lapsena õppisin võitluskunste. Iga treeningu alguses pidime tegema kummarduse treeneri ja kõige vanema treeningutel osaleja suunas. See näitas meie austust ja tänulikkust õpetajate suhtes. Seejärel pidime keskenduma treeningule, unustama kõik kõrvalise ning kuulama üksnes treeneri korraldusi. Jumala sõna lugema asudes peaksime samuti keskenduma ja jätma kõrvale kõik häiriva, olgu selleks meile öeldud ebameeldivused või majandusraskused. Kui me mõtleme oma muredele, siis võib Pühakirja sõnum meist mööda minna. Koguja 5:1 hoiatab meid: “Ära ole kärme suuga ja su süda ärgu tõtaku sõna lausuma Jumala ees; sest Jumal on taevas ja sina oled maa peal, seepärast olgu su sõnu pisut!” Psalmist lisab: “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. (Ps 119:105) Kui näeme Piiblit lugedes üksnes enda probleeme, siis võib jääda palju olulist märkamatuks. Kui teeme seda alandlikult ja avatud meelega, olles valmis Jumala häält kuulma, siis on sõna valguseks meie teerajal.