Jumala ligiolu

Võtsin ette jalutuskäigu meie maakonna järveäärsesse loodusparki. Imetlesin kaunist maastikku, fotografeerisin loodust ja nautisin sooja tuuleõhku. Korraga märkasin midagi mudas lebamas. See oli väike roostes mänguauto, mille omanik oli kas kaotanud või maha jätnud. Langen aeg-ajalt depressiooni küüsi ning tunnen end siis unustatuna ja hüljatuna. Ometi kinnitab Jumala sõna vastupidist. Pärast Moosese surma jäi Joosuale vastutus juhtida rahvas tõotatud maale. Jumal julgustas teda: “Ükski ei suuda sulle vastu panna kogu su eluajal; nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha.” (Jos 1:5). Johannese evangeeliumis valmistab Jeesus jüngreid ette: “Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde.” (Jh 14:1, 18) Vahel haarab meid tunne, et keegi ei hooli meist, kuid Jumala tõotus olla meiega on endiselt kehtiv.