Abikäed

Minu väike sugulane María Camila hakkas juba kümnekuuselt käima. Alguses oli ta kartlik ja hoidis täiskasvanutel käest kinni, kuid püsiva harjutamisega õppis ta iseseisvalt käima kiiremini kui me arvasime. Et kristlasena eluteed käia, tuleb palju enam õppida. Meie rõõmuks ei pea me seda teed üksinda käima. Meid julgustab teadmine, et võime alati Jumalal käest kinni hoida. Lisaks sellele aitavad meid elu väljakutsetega toime tulla õed ja vennad Kristuses. Tänase teksti autor on veendunud, et Jumal teab meist kõike. Ta tunneb meie kõige salajasemaid mõtteid ja sõnu, mis pole veel välja öeldud. Kõige imelisem on see, et Looja on alati meiega ja juhatab meid oma käega. Meil inimestena on seda võimatu lõpuni mõista, kuid võime olla alati kindlad, et Jumal ei jäta meid kunagi maha.