Eluvesi

Töötasin varem vesivarustuse spetsialistina Texase osariigi lääneosas. Olen seisnud palju kordi silmitsi põuaga ja pean seda üheks kõige hullemaks loodusõnnetuseks. Tulekahjud ja üleujutused kulgevad kiiresti ja kahjude likvideerimine võib alata, kuid põud hävitab maapinda aeglaselt ning järjekindlalt. Päike põletab pinnast, see kuivab ja lõheneb ning vili hävib. Külastasin kord linnakest, mis sai oma vee väikesest järvest. Veepind oli langenud kriitilise tasemeni ja keegi oli kinnitanud järve äärde plakati sõnadega: “Issand, palun täida mind!” Rasketel aegadel vajame tugevat usku, mis saab tasutud siis, kui vihm viimaks saabub. Siis on õhk taas värske ja maa, mis nägi varem välja nagu kõrb, lööb taas haljendama. Nii toimub see alati. Inimestena võime kaeve rajada, kuid üksnes Jumal võib need eluveega täita.