Abivalmidus

Paranemine põlveoperatsioonist võttis kaua aega. Kuna elan üksinda, siis muutus mu elu väga keeruliseks. Mulle ei meeldi abi paluda ja pealetükkiv olla, kuid vajasin tõepoolest abi. Kui oma probleemist teada andsin, siis hämmastas mind koguduseliikmete, naabrite ja sõprade abivalmidus. Kogesin nende armastust, mille ees taandusid kõik mured. Jumal saadab inimesi meid aitama. Ta täidab meie vajadused, see tõotus on alati tõeks osutunud. Miks on mul nõnda raske inimestelt abi paluda? Pühakirja järgi oleme Kristuse ihuliikmed, kes üksteise eest hoolt kannavad. Kui oleme valmis ligimesi aitama, siis peaksime olema valmis ka abi vastu võtma. Olen tänaseks paranenud, kuid see lugu õpetas mulle, et üksinda võitlema jäämise asemel on õigem vastu võtta Jumala saadetud abilisi. Meil tuleb üksnes abi paluda.