Vaimulik võitlus

Istusin üksinda pargis ja võitlesin pisaratega. Mul oli olnud kindel veendumus, et mu elu on pühendatud Jumalale. Olin mitu aastat valmistunud tööks, milleks uskusin end olevat kutsutud, kuid nüüd näisid kõik teed olevat suletud. Kas olin Jumala juhtimist täiesti vääriti mõistnud või oli ta mind maha jätnud? Tol ööl läksin läbi sisemistest võitlustest, millest sõltus minu edasine suhe Jumalaga. Ka Jaakob võitles kogu öö. Kuigi Pühakiri seda otsesõnu ei ütle, näib mulle, et ka tema jaoks oli kaalul suhe Jumalaga. Kuna Jaakob oli oma venna kulul väga jõukaks saanud, siis kartis ta Eesaviga kohtumist. Kas vend võtab ta vastu? Koidu ajal palus Jaakob end vastasel õnnistada ning ingel vastas: „Su nimi ärgu olgu enam Jaakob, vaid olgu Iisrael, sest sa oled võidelnud Jumala ja inimestega ja oled võitnud!” (1Ms 32:29) Jaakob oli endiselt teadmatuses oma venna suhtes, kuid miski oli temas muutunud. Sama juhtus ka minuga. Kuigi minu olukord ei muutunud üleöö, kogesin olulist muutust. Võitsin kahtlused ning sain usukindluse, et Jumal armastab mind endiselt tingimusteta.