Ohver

Olen alati tähistanud paastuaega mingi loobumisega, mis aitab meenutada minu eest toodud Kristuse püha ohvrit. Mingil ajal tekkisid mul kahtlused oma motiivide suhtes sellise vaimuliku distsipliini hoidmisel. Kas Jeesus tunneb heameelt minu “kannatustest”? Pidin tunnistama, et vastus on eitav. Jeesus armastab mind! Nii võitlesid minus kahtlused ja siiras soov Jumalale ohver tuua. Tahtsin anda oma parima ning mõistsin, et kõige väärtuslikum on minu aeg. Tavaliselt saadab mind tunne, et üle ei jää ühtegi sekundit. Ühe tunni ohverdamine päevas Jumalale tundub suure ohvrina, kuigi tegelikult kuulub kogu aeg Loojale. Tund, mille kasutan palveks, piiblilugemiseks ja vabatahtlikuks tööks, teeb mind tugevamaks ja õnnelikumaks. Minu suhe Kristusega on nüüd lähedasem kui kunagi varem. Ma pole millestki ilma jäänud, sest Jumalaga veedetud aeg on toonud mu ellu uued rikkused.