Jumala armastus

Nooruses tabasid mind mitmesugused kaotused ja läbikukkumised, mis kalestasid mu südant. Jumal, keda ma tundsin lapsepõlves, näis olevat lahkunud. Siis kohtusin oma tulevase abikaasaga ja mu elu hakkas vähehaaval muutuma. Ta nägi minus midagi head ning külvas mu ellu Jumala armastuse seemne. Sellest seemnest kasvas mõistmine, et kuigi olin Jumalale selja pööranud, polnud Jumal mind maha jätnud. Paranemine kestis mitu aastat. Minu abikaasa kristlik armastus taastas mu usu ja uuendas mu pühendumise Jumalale. Nagu tänane kirjakoht ütleb, on Jumalal lahke meel meie vastu. Minu abikaasa rohked palved tõid mind usule tagasi ning nüüd palvetame üheskoos teiste eest. Läbikukkumised, valu ja uhkus võivad meie usku kahjustada, kuid palved ja kaastunne panevad südames kasvama Jumala armastuse seemne.