Paastuaja 4. pühapäev

Meie kolmeaastane tütar Alexis on väga jutukas. Tema küsimused ei lõpe kunagi. Miks peab tööl käima? Miks peavad lapsed koolis käima? Miks peab öösel magama? Hiljuti esitas ta küsimuse: “Miks me palvetame?” Pärast järelemõtlemist vastasin: “Selleks, et me ei unustaks, et Jumal on meiega.” Pärast hetkelist vaikust järgnes tüdruku küsimus: “Kus Jumal elab?” Ka Jeesuse jüngrid tahtsid kõike teada. Näiteks pärisid nad, kuidas õigesti palvetada. Jeesuse vastus Luuka evangeeliumi 11. peatükis pole pelgalt palvevormel, vaid kutse suhtesse Jumalaga. Jeesus õpetas, et palve on enamat kui sõnad – see on südame pööramine Jumala poole. Palve toob sisemise rahu ja aitab vastu pidada ka siis, kui me ei oska igale küsimusele vastust leida. Nii kujuneb usaldus, et kõik meie vajadused saavad täidetud ja andestus kehtib. Palve suunab meie lootuse Jumala kuningriigi tulekule.