Taganttuul

Rääkisin kunagi ühele kaaslasele oma halvast harjumusest, lootes temalt nõu ja tuge saada. Tema vastas, et kristlased peaksid ise oma kiusatustega toime tulema. Oleksin tahtnud hüüda, et see arusaam on vale. Oleme ju mõistnud oma patusust ja vajadust Jumala abi järele. Palusin Jumalalt andestust, kuid mind jälitas kaua häbi- ja süütunne. Ühel pühapäeval jutlustas meie pastor Jumala ääretust armust. Ta seletas, et patt jääb meid kiusama, kuid meil on võimalus eksimused üles tunnistada, andestust paluda ja eluga edasi minna. Jumal ei tuleta seda enam meelde. See sõnum andis mulle julguse tagasi. Miks peaksin võitlema minevikuga, kui on võimalus keskenduda paremale tulevikule? Keegi on öelnud: “Jumal on tuul, mis puhub selja tagant, mitte vihm, mis peksab näkku.” Ta ei tuleta meelde meie minevikus tehtud patte, vaid juhib meid edasi. Kui jätame mineviku selja taha, siis võime kogeda uut algust koos Jumalaga.