Uus elu
Lugege Efeslastele 3:14-21
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja. (Johannese 12:24)
Juhtusin sõitma mööda metsast maastikku ja märkasin künkanõlval seisvaid sadu valgeid silindreid. Kaugelt meenutas vaatepilt hauakive kalmistul, kuid lähemale jõudes nägin, et silindrid ümbritsesid noori puuistikuid kaitseks loomade ja tuule eest. Mõnekümne aasta pärast pidi siin kõrguma uus mets. Mõtlesin sellele, et sageli teeb millegi kadumine ruumi uuele kasvule. Kui sageli oleme elus kogenud vara, lähedaste või töökoha kaotust? Tavaliselt toob see kaasa viha ja kibedust. Olen raisanud aega minevikule, kui oleksin pidanud keskenduma tulevikule ja uuele elule. Jumal täidab tühja koha. Selle asemel, et muutustele vastu seista, võiksime ületada oma uhkuse ja aidata uuel õnnistusel esile tulla. Maailm soosib isekust, kuid Pühakiri õpetab, et kui me oma lihaliku loomuse koos kirgede ja himudega risti lööme, siis hakkame vaimulikult kasvama (Gl 5:24). Jumala vägi võib korda saata palju rohkem, kui oskame ette kujutada. (Ef 3:20)
Linda Jett (Oregon, USA)