Jumala arm

Mu isa oli kannatanud aastaid Alzheimeri tõve käes ja kui ta siit ilmast lahkus, olin kodust kaugel. Pidin reisima ligi kaks tuhat kilomeetrit ja mul oli aega isa elule mõelda. Ta oli olnud ustav isa ja pere toitja. Seda kõike oleksin pidanud ka mina olema. Olin olnud aastaid hädas alkoholi ja uimastite tarbimisega. Pöördusin Jumala poole ja sain jõudu olla mõnda aega kaine. Tänu sellele õnnestus mul osaleda isa ärasaatmisel. Kui see raske nädal mööda sai, olin Jumalale südamest tänulik võimaluse eest isale viimset austust avaldada. Mul õnnestus lähedasi lohutada ja sain ka ise lohutatud. Jumal andis raskel ajal vajaliku jõu, tundsin pidevalt Jumala julgustavat ligiolu. Tema käib meiega ka pimedas orus ja viib viimaks teisele kaldale. Tänu Jumalale, tunnen oma kadunud isaga suuremat lähedust kui kunagi varem!