Viigipuu

Paar aastat tagasi ostsin viigipuu ja istutasin oma aeda. Puu jäi kiduma ja oli karta, et ei jää ellu. Kaevasin istiku välja ja istutasin ümber suurde potti. Ta pidas seal talveni vastu ja siis istutasin puu veelkord aeda ümber, seekord paremasse mulda. Kevadel kastsin teda hoolega, kuid ei märganud kaua elumärke. Teised puud olid juba lehes, aga viigipuu oli endiselt raagus. Lootus kippus juba kaduma, kuid ühel päeval märkasin tillukest rohelist punga. Puu ärkas ellu ja tänaseks oleme juba viigimarju maitsnud. See kogemus õpetas mulle, et keegi pole Jumalast liiga kaugel. Nagu mina nägin palju vaeva viigipuu hooldamisega, tegeleb Jumal meiega, et kasvaksime ja kannaksime vilja. See võib olla vahel valus, kuid kui usaldame oma Loojat, siis ilmub omal ajal uus viljakas elu.