Pulmarüü

Lugege Apostlite teod 2:1-12

Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!”

Luuka 24:49
1994. aasta suvel kutsus üks sõber Ameerikast mind osalema tema pulmas Wichitas, Kansases. Ta palus mind olla üheks neljast isamehest, tema kõige lähedasemast sõbrast, kellel oli tseremoonial eriline roll. Sõber palus mul riietuse pärast mitte muretseda, kuna pidime saama ühesugused ülikonnad. Kui ma Ameerikasse jõudsin, viidi meid kõiki laenutusse, kus leiti sobiva suurusega frakid. Nii ei pidanud ma ise endale riietust otsima ega selga sobitama. Sobisin nüüd oma väärika välimusega täitma ülesannet, mille peig oli mulle pulmapäevaks andnud. Issand Jeesus teadis, et jüngrid ei suuda omast jõust igapäevaselt Issanda tahet täita. Nii oligi Jumal oma plaanides tõotanud saata Püha Vaimu, kes tegi nad võimeliseks tundma, tahtma ja täitma Jumala tahet. “... te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad ...” (Ap 1:8). Luuka järgi pidi jüngreid otsekui rüütatama Püha Vaimuga. Me ei pea selle riietuse pärast ise muretsema ega seda valmis tegema. Me võime usaldada oma elu Jumala kätesse, kes täidab meid Püha Vaimuga ja annab väe Peigmeest teenida.

Taavi Hollman (Tallinn, Eesti)

Palve

Armas Jumal, tänu Sulle alatise ligiolu eest Püha Vaimu läbi. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal varustab mind teenimiseks vajalikuga.

Palve tulipunkt

LENNUREISIJAD

Apostlite teod 2:1-12
Püha Vaimu tulek nelipühapäeval
1Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.
2Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
3Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.
4Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.
6Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.
7Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: „Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?
8Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?
9Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,
10Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,
11juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?”
12Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: „Mis see küll peab olema?”
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.