Kivised rajad

Lugege Nehemja 2:1-8

…olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.

Filiplastele 1:6
Meie elupaika kutsutakse Kaljuküngaste farmiks, sest maa on siinkandis väga kivine. Oleme kivide tõttu palju vaeva näinud, kuid need on ka meie iseloomu kasvatanud. Seda oleme alati vajanud. Olen siinkandis elanud juba 34 aastat ja selle aja jooksul komistanud mitmesugustele “kividele”, näiteks solvangutele, tõrjutusele, haigustele ja hirmule läbikukkumise ees. Olen neid kive aastaid kogunud ja neile mõelnud. Nehemja võis tunda meeleheidet saades kuulda Jeruusalemma müüride langemisest ja väravate põletamisest. Ta otsustas müürid üles ehitada ja linna taastada. See otsus polnud kerge, kuid ta kogus kokku viha, valu ja meeleheite kivid ning tegi neist müüri, mis andis rahvale uut lootust. Meie elus võib olla palju kannatusi põhjustavaid kive, kuid meie ees on alati valik. Võime neist ehitada enesehaletsuse torni või lasta Jumalal luua neist alusmüüri uuele elule, mis annab tulevikulootust teistele.

Samantha Parsons (Lääne-Virginia, USA)

Palve

Armastav Isa, aita meid kannatuste keskel otsida Sinult lohutust, tervendust ja juhatust. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal kasutab kõiki “kive” minu elus.

Palve tulipunkt

MÜÜRSEPAD

Nehemja 2:1-8
Nehemja saadetakse Jeruusalemma
1Ja niisanikuus, kuningas Artahsasta kahekümnendal aastal, oli tema ees vein; mina tõin veini ja andsin kuningale. Kuna ma tema palge ees ei olnud iialgi olnud kurb,
2siis kuningas ütles mulle: „Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ometi haige ole? See ei ole muud kui südame kurbus.” Siis ma kartsin üliväga
3ja ütlesin kuningale: „Kuningas elagu igavesti! Miks ma ei peaks olema kurva näoga, kui see linn, kus on mu vanemate hauad, on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud?”
4Siis küsis kuningas minult: „Mida sa nüüd soovid?” Aga mina palusin taeva Jumalat
5ja ütlesin kuningale: „Kui kuningas heaks arvab ja su sulane on sulle meelepärane, siis läkita mind Juudamaale, mu vanemate haudade linna, et ma saaksin selle üles ehitada!”
6Siis kuningas, kelle kõrval istus kuninganna, küsis minult: „Kui kaua su teekond kestab ja millal sa tagasi tuled?” Kui ma nimetasin temale vastava aja, siis oli see kuningale meele järgi ja ta läkitas mind.
7Ja ma ütlesin kuningale: „Kui kuningas heaks arvab, siis antagu mulle kaasa kirjad maavalitsejaile teisel pool Frati jõge, et nad laseksid mu läbi, kuni ma jõuan Juudamaale,
8nõndasamuti kiri Aasafile, kuninga metsaülemale, et ta annaks mulle puid templipalee väravate ehitamiseks ja linna müüri ning koja jaoks, kuhu ma asun.” Ja kuningas andis mulle need, sest mu peal oli mu Jumala hea käsi.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.