Hinge ankur

Ma ei osanud ankru tähtsust hinnata kuni päevani, mil ma seisin 1935. aastal ehitatud kahemastilise purjelaeva tekil ja vaatasin tormipilvi Chesapeake’i lahe kohal. Taevas muutus mustaks ja lained loopisid meie alust igas suunas. Kapten otsustas ankru vette heita ja see kinnitas meid kindlalt merepõhja. Laev jäi paigale ja me tundsime end palju kindlamalt. See kogemus aitas mul mõista ankru funktsiooni. Heebrea kirja autor viitas Jumalale kui meie hinge ankrule, mis hoiab meid kindlalt paigal. Eluteel võivad meid tabada tormituuled, mis lõhuvad purjed ja ähvardavad aluse uputada. Siis võime vajada üleloomulikku abi. Keset tormi võib armastav ja hooliv Jumal anda meile rahu ja kindluse. See, kes suudab vaigistada raevukaid torme, on ühtlasi meie hinge ankruks.