Mälu

Olin viimas oma 9-aastast poega pühapäevakooli. Teel kohtasime tuttavat naisterahvast. Mu poeg püüdis teda tervitada, aga eksis perekonnanimega ja pidin teda parandama. Naine naeratas ja vastas: “Tegelikult võiksid mulle öelda Sarah, sest selle nime sain oma emalt.” Me saame vanemaks, kuid meie laste, pereliikmete ja sõprade nimed jäävad meid alati saatma. Vahel veab mind mälu alt ja ma unustan sünnipäevi, pulmaaastapäevi ja muid tähtsaid sündmusi. Vahel ei leia ma üles autovõtmeid ja vahel ei mäleta sedagi, kuhu auto jätsin. Piiblis on lugusid unustavatest inimestest. Jüngrid unustasid peagi, et Jeesus oli toitnud suure hulga inimesi vaid mõne kala ja leivaga (Mk 8:18-19). Iisraellased unustasid, et Jumal oli neid päästnud ja pöördusid tagasi ebajumalateenistusse (Ps 106:21). Peetrus unustas Jeesuse tõotused ja salgas teda kolm korda (Mk 14:72). Tuleb ette, et me unustame Jumala tõotused ja imed, mida oleme ise elus kogenud. Ometi ei unusta Jumal meid kunagi.