Kahtlused ja usk

Mu tütar on olnud mitu aastat haige. Oleme käinud paljude arstide juures, kuid lahendust pole leidnud. Arstid on korduvalt öelnud, et ei suuda selles olukorras aidata. Nagu too isa Markuse evangeeliumis tunnen vahel väsimust ja abitust. Mõistan mehe ahastust, kes küll usub, aga pole ometi kindel paranemise võimalikkuses. Ka mina usun imedesse, kuid vahel saab hirm julgusest jagu ja kahtlused kasvavad. Kuidas saan ühtaegu uskuda ja kahelda? Kui oleme keset haigust, leina või perekondlikke kriise, ei suuda me muud enam näha. Raske on sellises olukorras muutuste võimalikkust uskuda. Tänane kirjakoht ütleb meile, et võime alati oma uskmatust tunnistada ja Jumalalt uut usku paluda. Siis saame jõu edasi minna teadmisega, et Jumal võib tervendada ja valusid leevendada mistahes häda korral.