Kingitus

Olin kokku leppinud ühise lõunasöögi sõbraga, kuid jäin hiljaks ja palusin tal ka minu eest tellimus ära teha. Nautisime meeldivat kohtumist ja maitsvat toitu. Koduteel meenus mulle, et ma polnud söögi eest maksnud. Helistasin sõbrale, et vabandada, kuid ta vastas: “Maksin arve ise, olgu see minupoolne kingitus!” Panin siis ette, et võiksin järgmisel ühisel lõunasöögil ise arve tasuda, kuid sõber ei jätnud järele: “Andmine on õnnistus, luba mul sellest osa saada!” Kuigi vastumeelselt, leppisin tõsiasjaga, et andmine midagi vastu tahtmata ongi Jumalale omane. Igal päeval võtame vastu Jumala hüvesid, mida me pole ära teeninud ja mille eest me ei suuda tasuda. Me võime üksnes tänulikult vastu võtta nii Jumalalt kui kaasinimestelt saadud kingitusi, mis väljendavad Looja tahet. Kui oleme tänulikud vastuvõtjad, siis saavad andjad kogeda õnnistust, mille toob Jumala helduse vahendamine.