Pidulaud

Leidsin oma lapse trepilt kivikesi suhu toppimas. Tegin ta suu puhtaks ja viisin kööki sööma. Lapsele see ei meeldinud. Ta alustas kaeblikku kisa, nagu oleks midagi väärtuslikku kaotanud. Alles siis, kui ta märkas laual šokolaadikooki, läksid silmad särama. Laua ümber istuvatele täiskasvanutele tegi see nalja. Loomulikult, kes eelistaks kive maitsvale koogile? Ometi käitun ise sageli samamoodi. Täidan oma elu vahel mõttetu tegevuse ja mittevajalike esemetega, mis pakuvad hetkelist rahuldust. Täpselt nagu mu poeg, kes tundis rõõmu kivikeste söömisest, teadmata mida köögis pakuti. Mind pahandab see, kui mult midagi ära võetakse, sest ma ei oska näha seda, mis on praegu varjatud. Jumal kutsub meid pidulauda, kus meid ootab ees tõeline rõõm. Tahan sellest osa saada ja järgida Jumala head plaani.