Valikud

Juhendasin koguduses praktilise usuelu kursust. Kolmandal nädalal oli meil teemaks paastumine ja sellega seotud palvetamine. Lisaks said osalejad koduseks ülesandeks püüda nädala jooksul paastuda, et järgmisel kokkusaamisel oma kogemusi jagada. Ootasin huviga järgmist kokkusaamist, lootes kuulda erakordseid lugusid Jumala hääle kuulmisest ja väe kogemisest. Esimene osaleja teatas kurvalt: “Ma olin väga näljane!” See aus ülestunnistus jahutas mu ootusärevuse maha ja ma olin veendunud, et ettevõtmine oli läbi kukkunud. Keegi minu grupist ei kogenud midagi erilist. Mõtlesin järele ja jõudsin viimaks positiivsele järeldusele. Paastumine on tegelikult viis näidata üles armastust Kristuse vastu väga inimlikul viisil. Toidust loobumine on märgiks selle kohta, et Kristuse järgimine on tähtsam meie isiklikust heaolust. Me ju palvetame, et sünniks Jumala tahtmine, mitte meie oma. Kristlik kogemus ei koosne vaid põlevatest põõsastest ja pikselöökidest. Usuline vaimustus kestab tavaliselt lühikest aega. Tähtsam on õppida väärtustama Kristuse järgimist. Ka argipäevadel võime kasvada üha Kristuse-sarnasemaks.