Pulgakomm

Lapsepõlves möödusime emaga sageli kohaliku kaubamaja maiustuste letist. Iga kord palusin emal osta pulgakomme. Tavaliselt ema seda ei teinud, kuid ükskord andis järele ja ostis mulle ühe suure, mis oli pika pulga otsas. Alguses rõõmustasin, kuid pikapeale väsitas raske ja kleepuva maiustuse pulga otsas hoidmine mind ära. Ema hoiatas, et ma ei asetaks kommi millegi peale, sest siis see määrduks ja tuleks ära visata. See aitas mind mõista, et oma tahtmise saamine pole alati parim asi. Piibel räägib inimestest, kelle taotlustest ei tulnud midagi head. Näiteks tahtis kadunud poeg saada oma pärandust kätte enne isa siit ilmast lahkumist. Vara sai kiiresti otsa ja ta lõpetas näljas ning vaesuses. Võib-olla nõustus isa poja nõudmisele järele andma samal põhjusel, miks minu ema mulle kommi ostis – et anda õpetust? Et Jumal ei peaks meile õppetunde andma, on mõistlik lõpetada palved sõnadega: “Sinu tahtmine sündigu!” Tema teab meie tegelikke vajadusi.